Skageni maalijad

Skageni maalijateks (taani keeles Skagensmalerne) nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus. Skagen oli rühmituse liikmete suvituskoht, mille maastik ja eriline valgus meelitas Põhjamaade kunstnikke prantsuse impressionistide eeskujul maalima vabas õhus. Siiski mõjutas Skageni kunstnike loomingut rohkem Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad. Skageni kunstnikud eemaldusid Taani Kuningliku Kunstiakadeemia ja Rootsi Kuningliku Kunstiakadeemia üsnagi jäikadest traditsioonidest, minnes kaasa uuemate kunstisuundadega, millega nad olid Pariisis viibides tutvust teinud.^[1]

Skageni linnakeses Jüütimaa põhjaservas elas Taani suurim kalastamisega tegelev kogukond, mille elanikest rohkem kui pooled olid kalurid. Kohalike elanike seas olid just kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainest.^[2] Ka Skageni pikki randu kujutati paljudel maastikumaalidel. Näiteks Peder Severin Krøyerit, kes oli Skageni maalijate seas üks tuntumaid, inspireeris maali "Sinine tund" looma suvine õhtuvalgus, mil vee- ja taevasina näisid otsekui kokku sulavat. Eri värvide kokkusulandumine tuleb esile tema kõige kuulsamal maalil "Suveõhtu Skageni rannas. P.S. Krøyer ja Marie Krøyer".